distagadurioù
Forme de nom commun
| Mutation | Singulier | Pluriel |
|---|---|---|
| Non muté | distagadur | distagadurioù |
| Adoucissante | zistagadur | zistagadurioù |
| Durcissante | tistagadur | tistagadurioù |
distagadurioù \ˌdi.sta.ɡaˈdy.rju\ masculin
- Pluriel de distagadur.
Références
- Martial Ménard, Dictionnaire français-breton, Éditions Palantines, 2012, ISBN 978-2-35678069-0, page 1089a