kohtutulehdus

Étymologie

Composé de kohtu utérus ») et de tulehdus inflammation »).

Nom commun

Déclinaison
Cas Singulier Pluriel
Nominatif kohtutulehdus kohtutulehdukset
Génitif kohtutulehduksen kohtutulehdusten
kohtutulehduksien
Partitif kohtutulehdusta kohtutulehduksia
Accusatif kohtutulehdus[1]
kohtutulehduksen[2]
kohtutulehdukset
Inessif kohtutulehduksessa kohtutulehduksissa
Illatif kohtutulehdukseen kohtutulehduksiin
Élatif kohtutulehduksesta kohtutulehduksista
Adessif kohtutulehduksella kohtutulehduksilla
Allatif kohtutulehdukselle kohtutulehduksille
Ablatif kohtutulehdukselta kohtutulehduksilta
Essif kohtutulehduksena kohtutulehduksina
Translatif kohtutulehdukseksi kohtutulehduksiksi
Abessif kohtutulehduksetta kohtutulehduksitta
Instructif kohtutulehduksin
Comitatif kohtutulehduksine-[3]
Notes [1] [2] [3]

[1]

  • Comme complément d’un infinitif dans une
    phrase positive dont le sujet est la 3e personne
    du singulier sans aucun pronom.
  • Comme complément d’un infinitif dans une
    phrase positive passive.
  • Dans toutes les phrases passives à n’importe
    quel mode.
  • Dans une phrase impérative positive dont le
    sujet est la 2e personne du singulier, ou la
    1e ou 2e personne du pluriel.

[2]

  • Dans les phrases actives positives aux modes
    indicatif, conditionnel ou potentiel.
  • Dans une phrase impérative positive dont le
    sujet est la 3e personne du singulier ou du
    pluriel.

[3]

  • Un suffixe possessif s’ajoute dans le cas des
    noms communs.
Avec suffixes
possessifs
Singulier Pluriel
1re personne kohtutulehdukseni kohtutulehduksemme
2e personne kohtutulehduksesi kohtutulehduksenne
3e personne kohtutulehduksensa

kohtutulehdus \ˈkohtuˌtulehdus\

  1. (Nosologie) Métrite.
    • Exemple d’utilisation manquant. (Ajouter)

Forme de nom commun

kohtutulehdus \ˈkohtuˌtulehdus\

  1. Accusatif II singulier de kohtutulehdus.