kuumuus

Étymologie

De l’adjectif kuuma. Il s’agit de son substantif.

Nom commun

Déclinaison
Cas Singulier Pluriel
Nominatif kuumuus kuumuudet
Génitif kuumuuden kuumuuksien
Partitif kuumuutta kuumuuksia
Accusatif kuumuus[1]
kuumuuden[2]
kuumuudet
Inessif kuumuudessa kuumuuksissa
Illatif kuumuuteen kuumuuksiin
Élatif kuumuudesta kuumuuksista
Adessif kuumuudella kuumuuksilla
Allatif kuumuudelle kuumuuksille
Ablatif kuumuudelta kuumuuksilta
Essif kuumuutena kuumuuksina
Translatif kuumuudeksi kuumuuksiksi
Abessif kuumuudetta kuumuuksitta
Instructif kuumuuksin
Comitatif kuumuuksine-[3]
Notes [1] [2] [3]

[1]

  • Comme complément d’un infinitif dans une
    phrase positive dont le sujet est la 3e personne
    du singulier sans aucun pronom.
  • Comme complément d’un infinitif dans une
    phrase positive passive.
  • Dans toutes les phrases passives à n’importe
    quel mode.
  • Dans une phrase impérative positive dont le
    sujet est la 2e personne du singulier, ou la
    1e ou 2e personne du pluriel.

[2]

  • Dans les phrases actives positives aux modes
    indicatif, conditionnel ou potentiel.
  • Dans une phrase impérative positive dont le
    sujet est la 3e personne du singulier ou du
    pluriel.

[3]

  • Un suffixe possessif s’ajoute dans le cas des
    noms communs.
Avec suffixes
possessifs
Singulier Pluriel
1re personne kuumuuteni kuumuutemme
2e personne kuumuutesi kuumuutenne
3e personne kuumuutensa

kuumuus \'kuː.muːs\

  1. Chaleur, ardeur.
    • Exemple d’utilisation manquant. (Ajouter)

Forme de nom commun

kuumuus \ˈkuːmuːs\

  1. Accusatif II singulier de kuumuus.