raamatullinen

Étymologie

Dérivé de Raamattu Bible »), avec le suffixe -llinen.

Adjectif

Déclinaison
Cas Singulier Pluriel
Nominatif raamatullinen raamatulliset
Génitif raamatullisen raamatullisten
raamatullisien
Partitif raamatullista raamatullisia
Accusatif raamatullinen[1]
raamatullisen[2]
raamatulliset
Inessif raamatullisessa raamatullisissa
Illatif raamatulliseen raamatullisiin
Élatif raamatullisesta raamatullisista
Adessif raamatullisella raamatullisilla
Allatif raamatulliselle raamatullisille
Ablatif raamatulliselta raamatullisilta
Essif raamatullisena raamatullisina
Translatif raamatulliseksi raamatullisiksi
Abessif raamatullisetta raamatullisitta
Instructif raamatullisin
Comitatif raamatullisine-[3]
Notes [1] [2] [3]

[1]

  • Comme complément d’un infinitif dans une
    phrase positive dont le sujet est la 3e personne
    du singulier sans aucun pronom.
  • Comme complément d’un infinitif dans une
    phrase positive passive.
  • Dans toutes les phrases passives à n’importe
    quel mode.
  • Dans une phrase impérative positive dont le
    sujet est la 2e personne du singulier, ou la
    1e ou 2e personne du pluriel.

[2]

  • Dans les phrases actives positives aux modes
    indicatif, conditionnel ou potentiel.
  • Dans une phrase impérative positive dont le
    sujet est la 3e personne du singulier ou du
    pluriel.

[3]

  • Un suffixe possessif s’ajoute dans le cas des
    noms communs.
Avec suffixes
possessifs
Singulier Pluriel
1re personne raamatulliseni raamatullisemme
2e personne raamatullisesi raamatullisenne
3e personne raamatullisensa
Nature Forme
Positif raamatullinen
Comparatif raamatullisempi
Superlatif raamatullisin

raamatullinen \ˈrɑːmɑtulːinen\

  1. Biblique.
    • Exemple d’utilisation manquant. (Ajouter)

Apparentés étymologiques

Forme d’adjectif

raamatullinen \ˈrɑːmɑtulːinen\

  1. Accusatif II singulier de raamatullinen.