vaguea

Espagnol

Forme de verbe

Voir la conjugaison du verbe vaguear
Indicatif Présent (yo) vaguea
(tú) vaguea
(vos) vaguea
(él/ella/ello/usted) vaguea
(nosotros-as) vaguea
(vosotros-as) vaguea
(os) vaguea
(ellos-as/ustedes) vaguea
Imparfait (yo) vaguea
(tú) vaguea
(vos) vaguea
(él/ella/ello/usted) vaguea
(nosotros-as) vaguea
(vosotros-as) vaguea
(os) vaguea
(ellos-as/ustedes) vaguea
Passé simple (yo) vaguea
(tú) vaguea
(vos) vaguea
(él/ella/ello/usted) vaguea
(nosotros-as) vaguea
(vosotros-as) vaguea
(os) vaguea
(ellos-as/ustedes) vaguea
Futur simple (yo) vaguea
(tú) vaguea
(vos) vaguea
(él/ella/ello/usted) vaguea
(nosotros-as) vaguea
(vosotros-as) vaguea
(os) vaguea
(ellos-as/ustedes) vaguea
Impératif Présent (tú) vaguea
(vos) vaguea
(usted) vaguea
(nosotros-as) vaguea
(vosotros-as) vaguea
(os) vaguea
(ustedes) vaguea

vaguea \baˈɣe.a\

  1. Troisième personne du singulier du présent de l’indicatif de vaguear.
  2. Deuxième personne du singulier () de l’impératif de de vaguear.

Prononciation